ÜKS KURB TEKST !
Sa lubasid helistada mulle . Sa ei teinud seda. Me nägime uuesti, rääkisime juttu . Ma ei hakanud küsima sult miks sa ei helistanud mulle. Ma arvasin et sul oli lihtsalt kiire & et sul polnud aega. Me jutustasime kaua. Mingi aeg lisandus meie juurde mingi seltskond. Seal oli palju tüdrukuid - ilusaid tüdrukuid. Sa kallistasid osasid. aga vaatasid ikka minu poole. Tund aega hiljem teatasid et sul on kiire ja sa pead lahkuma, sa kallistasid mind ja sosistasid et helistad õhtul.See seltskond oli natuke võõras mulle, ausalt öeldes üsnagi palju tegelikult. Sellepärast hakkasingi eralduma neist ja ühel hetkel jalutasin minema lihtsalt. Tagasi kodu poole. Mu kodu polnud kaugel õnneks, seega olin üsna kiirelt kodus. Ma läksin oma tuppa, istusin arvutisse. Seal polnud midagi teha, sp läksingi pessu ja siis teki alla. Ootasin su kõnet. Ma ootasin kaua, aga sa ei helistanud. Ma jäin magama pettumusega et sa ei helistanud, jälle.
Hommikul ärkasin selle peale et telefon helises padja all. Helistajaks olid sina. Sa kutsusid mind parki. Ma ütlesin et pool tundi läheb aega mul. Ma tegin korda ennast, vahetasin riided ja läksin parki. Sul olid kaasas lilled. Sa kallistasid ja vabandasid et ei helistanud.Sul oli olnud kiire. Sa andsid lilled mulle ja mind andsin andeks et sa ei helistanud.
Me rääkisime juttu kui sa ütlesid et sul on kiire et sa pead minema. Sa ütlesid et helistad õhtul kindlasti ja mina uskusin. Sa kallistasid ja läksid minema .
Ka mina läksin oma teed .
Oli õhtu, ma ootasin jälle su kõnet, kui ei, sa ei helistanud. Ma kirjutasin oma päeviuksse saamata jäänud telefonikõne ja uinusin. Hommikul äratas mind jälle su kõne. Kuid seekord ma ei võtnud vastu. Sa helistasid vahetpidamata. Õhtuni välja, kuid ma ei vastanud. Ma ei tahtnud sinuga enam rääkida.
Järgmisel päeval sa mulle ei helistanud ega ka ülejärgmisel. Sa ei helistanud üldse enam. Sa ei otsinud minuga kontakti ja nii ei kuulnud ma sinust enam midagi...
Hommikul ärkasin selle peale et telefon helises padja all. Helistajaks olid sina. Sa kutsusid mind parki. Ma ütlesin et pool tundi läheb aega mul. Ma tegin korda ennast, vahetasin riided ja läksin parki. Sul olid kaasas lilled. Sa kallistasid ja vabandasid et ei helistanud.Sul oli olnud kiire. Sa andsid lilled mulle ja mind andsin andeks et sa ei helistanud.
Me rääkisime juttu kui sa ütlesid et sul on kiire et sa pead minema. Sa ütlesid et helistad õhtul kindlasti ja mina uskusin. Sa kallistasid ja läksid minema .
Ka mina läksin oma teed .
Oli õhtu, ma ootasin jälle su kõnet, kui ei, sa ei helistanud. Ma kirjutasin oma päeviuksse saamata jäänud telefonikõne ja uinusin. Hommikul äratas mind jälle su kõne. Kuid seekord ma ei võtnud vastu. Sa helistasid vahetpidamata. Õhtuni välja, kuid ma ei vastanud. Ma ei tahtnud sinuga enam rääkida.
Järgmisel päeval sa mulle ei helistanud ega ka ülejärgmisel. Sa ei helistanud üldse enam. Sa ei otsinud minuga kontakti ja nii ei kuulnud ma sinust enam midagi...
No comments:
Post a Comment