Kas tead, miks tunneme igatsust ja mida see tegelikult tähendab?

Elutahe, armastusejanu, rännuhimu: ikka ja jälle vaevab meid see poolmõru tunne, mis mõnikord julgeks, teinekord aga mitte.

Tunne, mis on tuttav kõigile

Igatsust tuntakse pidevalt, sest alati on ju midagi puudu. Olgu selleks siis armastatud inimene, meri, päike, hea sõbranna, vaikus, teistsugune elu või ka ainult tükike vahukoorega kaetud kirsikooki. Mõnikord on igatsus suur, teinekord väike, mõnikord ilus, teinekord nukker. Vahel võib ka juhtuda, et igatsetakse kõiki asju korraga. Aga alati on taoliste tunnete põhjuseks asjaolu, et ihaldatakse midagi sellist, mida on juba kord olnud õnn omada või millest on pikalt unistatud. Inimene, kes pole veel kunagi tõeliselt armunud olnud, igatseb Selle Õige järele, kellega koos suur armastus enam illusioon poleks, vaid tõelisuseks muutuks. Inimene, kellel kasvab töö üle pea, igatseb massaži või tugevat õlga, mille najal ennast välja puhata. Ja inimene, kes ei saa enam kunagi joosta, kuna on sattunud raskesse õnnetusse ja peab seetõttu täielikult halvatuna elu lõpuni ratastoolis istuma, igatseb ainult paari iseseisva sammu astumist. Või siis seda, et ta suudaks nina ees piniseva kärbse minema ajada. See on soovitud lahendus meid vaevavatele eluprobleemidele ja tihtipeale on tegemist poolmõru tundega, sest sellega kaasnevad intensiivsed unelmad ja ettekujutused, mis jäävad tihtipeale saavutamatuteks.” Baleriinina lavalaudade vallutamine. Oma laps. Kallis reis Kariibi mere saartele. Sellistel puhkudel võib igatsus väga haiget teha. See pole midagi armastuse sarnast, mis paneb kõhus liblikad lendama, ega ka võrreldav rõõmuga, mille puhul saame rinna ette lüüa ja ennast maailma valitsejatena tunda. Igatsus annab endast märku hoopis pideva ülakõhus pitsitava valu abil, sest seeläbi teadvustame me endale, et elu on kõike muud kui ideaalne. Ja nii ongi hea, arvab  ülikooli psühholoogia professor, kes on tunnet pikalt ja põhjalikult uurinud. Igatsuse puhul on tema sõnul kõige olulisem see, et isikliku eluga seotud utoopiatel ei lasta unustuste hõlma vajuda. See sunnib inimesi aga ikka ja jälle tegutsema. „Sõnas igatsus peidab ennast otsing. Seetõttu pole tunde ainus funktsioon aidata inimestel oma elu puudujääkidega toime tulla ja ennast lühemateks või pikemateks perioodideks mõtteliselt täielikena tunda, vaid meile ka suund anda. Igatsuse abil seame me endale uusi eesmärke ja loodame, et suudame need õigel ajahetkel realiseerida.”Kuigi igatsus võib meile positiivselt mõjuda, tuleks selle tunde põhjustajad alati kriitilise pilguga üle vaadata.Võib-olla peidavad kallid riided enda taga vaid soovi olla omaks võetud või uus mees lahendust täiesti tavalistele suhteprobleemidele? „Igatsus ei pruugi meile alati suunda näidata, vaid võib ka eksiteele juhatada. Seetõttu peaks tunde põhjustajad alati realistlikult üle kontrollima,"Mõnikord on igatsus tingitud aga kunagi varem raske südamega vastuvõetud otsustest, millega välistati kõik teised arutluse all olnud variandid. Näiteks karjääri kasuks ja suhte kahjuks. Või Austraalias leitud armastuse poolt ja kodus ootava pere vastu. „Paljud inimesed tunnevad teatud eluperioodil kahetsust ja vaevavad ennast lõputute mis-oleks-kui-küsimustega,” . „Sellisel juhul aitab igatsus ideaalvariandis selgusele jõuda, mis meile tõeliselt tähtis on, ja oma elu selle põhjal muuta.” Kui sellega aga hakkama ei saada, võib himust millegi kättesaamatu järele kujuneda melanhoolia. „Melanhoolia puhul tuntakse raske kaotuse üle sügavat kurbust ja lastakse emotsioonidel enda üle võimust võtta. Igatsus on seevastu seotud rõõmsa lootusega saada elus uusi võimalusi ja seeläbi ka oma unistused täide viia,” Sealjuures pole enamuse jaoks olulised mitte materiaalsed väärtused nagu raha, karjäär või ilusad riided, vaid tõeliselt tähtsad elu alustalad nagu armastus, perekord, tervis, vabadus. Ja just nende soovide realiseerimiseks on igatsus hädavajalik: me vajame energiat, mida see tunne meisse süstib, ja võimalusi, mida see meie jaoks avab. Ainuüksi ettekujutus sellest, kuidas kõik tegelikult olla võiks, annab meile edasiviivat jõudu oma elu nii ümber korraldada, et see jälle nauditav ja kordaläinud oleks.:)