Fake it, till you make it!
Sa küsisid kas saan hakkama, ma noogutasin ja pühkisin pisaraid...Tahaksin et keegi kunagi ilmuks mu uksetaha,et küsida kuidas mul läheb, ja et see talle tõeliselt korda ka läheks.Mu sõnad eal ei muuda Sind, sest ma näen et Sa ei kuula mind. Ikka taas on kordumas see sama vana lugu...Mitte miski ei ole igavene...
Sind püüan ikka unustada. Kuid liiga raske on see. Oma mälestusi kustutada. Mu mõtteis oled sa veel. Unenäos sind veel ma näen. Ning ütled:ma armastan sind. Mul meeles on su naer. Kuid läbi sai see aeg. Mu juurest Sa lahkusid, kuidas mõista su mõtteid, kui sa seda ei ütle
No comments:
Post a Comment