Kas
keegi üldse teab mis toimub teise inimese sees. Kas on üldse võimalik
näha seda, mida teised tunnevad ja mõtlevad. On raske sellest kõigest ka
aru saada, kui ei mõisteta teise inimese tõelist olemust. Vaata korra
kaugemale kui faktid näitavad. Jah me kõik teeme haiget, me kõik
saame haiget. Küsime miks.. Kuid vastust kuuldes ei mõista endiselt
põhjuseid. Vastust andes ei leia tihtipeale me õigeid sõnu, et end
väljendada nii, et inimene tõesti mõistaks miks see kõik just toimus. Me
hoolime, me näitame seda välja. Me üritame anda endast kõik kuniks
jõuab kätte hetk, kus jõud saab otsa ja ei oska enam midagi teha. Aga
siis arvavad ikka inimesed, et see kõik oli tühipaljas nali.
Arvatakse, et hoolimine ei olnud tõeline, et kõik oli vale. Mõistmata, et see kõik oli ja on tegelikult ka tõeline.
Aga ühel hetkel lihtsalt annavad inimesed alla.. Nad lõpetavad
püüdlused enese põhjendamiseks... Sest kes ei usu, see ei usu.. kes ei
tea, see ei tea.. kes ei taha, see ei suuda!
