Tchu Tchu Tcha :D:D

 Nuniii , kirjutan ka siis siia midagi  :D . Nonii , alustan siis reedest . Reedel oli mul siis 3 tundi , peale 2 tundi tulin ära ühika , kuna ei viitsind minna viimasesse tundi . Tulin siis ühika , hakkasin sööma  ja panin arvuti käima  , mingi aeg hellas emps mulle , et ta ühika juures , et läheksin välja . peale seda tulin ühika tagasi ja läksin pessu . Pesus käidud , lasin juustesse mingit pusade lahti tegemiseks mingit värki  , siis mingi aeg hakkasin endale riideid otsima  , mida õhtuks selga panna  , kuna Rillel oli ju sünna. Mingiaeg läks kaia magama , ja ma niiisama olin netis . Mingi 17.30 liikusime siis kaiaga linna poole , et jõuda bussile 17.30 bussile aga kuna tollel olid kõik piletid ära müüdud pidime minema ikka 18.45 bussiga . Linna jõudes käisime pangas  ja siis liikusime bussijaama , istusime seal nii kaua kuni buss tuli .Läksime bussi peale mingi aeg jõutsime siis Kambja , läksime maha ja hakkasime liikuma rille poole . Kingituseks , mis me rillele kaiaga tegime , oli pildiraam kus olid meil rillega pildid , kui ka see kus me kaiaga kahekesi  ja siis kinkisime veel vana-tallinna . Rille pool olles , võtsime riided ära ja kinkisime asjad ära . Läksime siis tuppa , passisime mingi aeg seal niiisama , siis hakkasime sööma jne... Õhtu poole oli juba kõigil hea tuju  , laulsime , tantsisime ja tegime pilte . Ma ei hakka rohkem siia kirjutama  , aga see , et seal oli normaalne seltskond ja  sünnipäev oli  täitsa tore .. :D:D:D . See lause jäi kõige rohkem kummitama sealt sünnipäevast : " Mine perse , ma ei tunne sind " :D . Täna on niii ilus ilm , mis on ka ülepika aja hea näha , et kevad hakkab meie poole jõudma  . :D
Lisan siis mõned pildid

 Laulud  :

Vabadus pole olek , vabadus on tunne :)

Selleks, et elu nautida peaks elama päev korraga, tegema seda mis sulle tõsiselt meeldib. Suhtlema inimestega kes on sulle kallid, muidugi suhelda ka uute inimestega, sest kunagi ei või teada, äkki just mõni uus inimene võib saada sulle kalliks. Elu on lühike ja sellepärast tulebki seda nautida. Ela nii, nagu iga uus päev oleks viimne päev.

                              Unusta , Mis Oli .. Ära Mõtle , Mis Tuleb .. Ela Sellega , Mis On .

Naeratus on lihtsaim & kauneim asi, mida kinkida.. aga üks kallemaid kinke, mida võid saada...

Tahaks olla tugev .. kuid ma ei suuda ...

:(

 Nii... nüüd ongi siis see aeg käes. Enam ei tee Sina ja mina kokku meid. Enam ei saa ma Sind niisama kallistada ja musitada. Ma ei saa Sulle niisama otsa vaadata ja naeratada, nautida lihtsalt niisama su ilusaid pruune silme. Ma ei saa enam anda Sulle oma armastust mis on piiritu nagu Sa ju tead. Ma ei saa enam Sulle niisama helistada, et küsida kus oled või mida teed. Ma ei tohi Sind enam isegi mitte välja kutsuda,sest Sul on nüüd oma elu ja minul enda oma. Ma ei saa enam Sind igapäev näha ja Sinuga tunde lihtsalt mingitest mõttetutest asjadest rääkida. Nüüd ma saan vaid vaadata Sind eemalt. Vaadata,kuidas Sa nüüd elad oma elu...vabana, mitte kellestki sõltuvana. Kuidas Sa saad käima hakata ükskõik kellega ja rääkida ning vaadata ükskõik keda.Mulle teeb haiget juba ainuüksi teadmine et Sa võiksid kedagi sebida. Ilmselt see siis tapaks mind kui näeks kedagi Su kõrval, kedagi teist, kedagi... kes ei ole mina. 

Ütlesid kunagi mulle,et Sa ei jäta mind iial. Ilmselt siis sinu iial oli siis nüüd käes. Mul on nii valus end õhtuti magama nutta,sest iga asi mu toas ja mu ümber meenutab mulle Sind. Veelgi hullem on hommikuti ärgata,kui esimese asjana,mis mulle meenub, kui silmad lahti teen,et mul ei ole enam ju Sind, siis tekib tunne nagu ei tahakski enam kunagi ärgata. Sa olid üks suur põhjus miks ma igapäev üles tõusin, see muutis juba mu hommikud ilusamaks,kui teadsin et näen varsti Sind. Nüüd muudab mu hommikud nii kurvaks ja vesiseks see,kui mõtlen et ei saa enam  kunagi Sinuga olla...  Loodan praegu vaid sellele et Sa avastad, kui üksildane on elu ilma minuta, loodan et hakkad igatsema mind ja siis ehk tahad mind tagasi, aga tundes Sind on see väga vähetõenäoline. Isegi ka kui meil oleks jälle midagi, teeks see tunne,et võin Sind igahetk, mõne tähtsusetu asja pärast kaotada teeb haiget. Tõenäoliselt peaksin elama ma pidevad hirmus,et mil saabub jälle see hetk kui otsustad et meil on vaja jälle rääkida... Sa ütlesid,et armastus sai minu vastu otsa. Aga kas oli see siis üldse armastus? Arvan,et see oli vaid ajutine kiindumus, või armumine, see aeg, mil kõik tundus nii ilus ja perfektne. Aga lihtsalt siis meie tülidega see kõik kadus ja hakkasid ainult mu vigu tähele panema... ka siis kadus see armumine. Sest armastus on tunne mis jääb, see ei kao niisama,seda e i suudaks eal isegi tülid hävitada. Armastus on neid tugevam. Usun et see on kõigest tugevam,isegi ka surmast. Sest mina jään Sind alatiseks armastama. Isegi kui olen juba vana või noh pensionär, meenutan milline oli mu esimene armastus, esimene poiss kelle vastu mul olid niii sügavad tunded, et neist oleks meie kahe jaoks piisanud.